Kuidas ma
kirjeldaksin Daniel Cohni filmi "Eyes Beyond Seeing"?
Impressionistlik draama. Meenub Quentin Tarantino "Pulp
Fiction", kuid püsse ega tulistamist siin pole.
Millest see film räägib? - Laste ja vanemate vahelistest
suhetest,
lähedase kaotusest, usust ja usaldusest.
Psühhiaater ja patsient, kes väidab end olevat Jeesus
Kristus,
püüdmas üksteise kohta välja selgitada: kes teine
on,
mis on teise probleem, kuidas teist aidata - kõik selleks, et
põgeneda
enda probleemide eest. Eyes Beyond Seeing
... mida keegi näeb, kus keegi näeb või ei näe
Jumalat, sõltub vaatajast mitte näitajast, vaataja
silmadest mitte
sellest, mida näidatakse. On patsient tõepoolest maapeale
tulnud Jumala Poeg või lihtsalt hull või mõlemad
korraga,
sõltub vaataja maailma-vaatest.
Kuna filmis on pea kogu interpretatsioon jäetud vaatajale -
ükski tõlgendus pole lõplikult välistatud, on
see, millest film vaataja jaoks räägib, erinev pea
igale inimesele ... ja mida erinevam on teine vaataja, seda huvitavam
ja üllatavam on kuulata tema arvamust - mida tema nägi.
Ma armastan lugeda enne vaatamist ülevaateid,
kokkuvõtteid, millest film tuleb. Kõik
põhjalikumad kommentaarid selle filmi kohta algasid hoiatusega,
et tegelikult ei maksaks neid ENNE filmi vaatamist lugeda ... ja ma
jätkan seda traditsiooni. Kui sa pole veel seda filmi
näinud, vaata enne film ära kui edasi loed. (Ja ma
oleksin väga rõõmus, kui sa peale filmi vaatamist mulle ka kirjutaksid, millest sinu jaoks
see
film rääkis.)
Kui sa oled filmi juba näinud:
(...või lootusetult uudishimulik, ... aga
mõtle kassile.)
Niisiis, sisukokkuvõte minu
vaatepunktist:
Mees kõnnib rahva seas. Tema pilk rahustab lapsi,
ta väidab enese olevat Jeesus Kristus ja pakkuvat Jumala armu. Ta
püüab näidata/seletada rahvale, et Jumal pole unustanud
ühtegi
inimest, Jumal armastab kõiki oma lapsi. Mees viiakse
hullumajja.
Üks arstidest, John Harrington tunneb seletamatut tõmmet
tema poole ja võtab mehe oma patsiendiks. Ta annab patsiendile
nime Peter.
Tundub, et Peteri väide: "Mina olen Jumal", avaldab arstile
vähemalt sama tugevat mõju kui Peterile endale. Kumb hakkab
ravima kumba? Ilmselt mitte arst oma patsienti. Ravib patsient arsti
või kasutab arst patsienti enda ravimiseks - maitse
küsimus. Tundub, et arst tahaks väga näha Jumalat enda
ees, ... kuid tõestusega, ümberlükkamatu
tõestusega ... ja seetõttu püüab
meeleheitlikult leida tõestusi ja lükata neid ümber.
Ning Peter vastab talle: "Ma tõesti tahaksin
näidata sulle trikke, kuid trikid ei ravitse haiget saanud usku."
Tasapisi selgub, et arstil puudub igasugune usaldus millegi vastu.
Tasapisi leiab(/leiavad) Peter (ja John), miks ei ole Johnil ei
usku ega usaldust,
ja millest ta nii väga Jumalaga rääkida tahaks,
kuid ometi ei saa. Kunagi ammu, kui John oli alles väike poisike,
hukkus ta ema tulekahjus. Sellest saadik on John üht-aegu
süüdistanud Jumalat ja keeldunud uskumast tema olemasolusse
... ning keeldunud usaldamast/lootmast, et miski võiks kunagi
õnnestuda. Ja paistab, et kõik see on olnud alateadlik
kaitse, et mitte meenutada/tunnistada endale, millest tulekahju tekkis
- poiss mängis tikkudega.
Arst selgitab aega mööda välja Peteri tausta. Peteri
tegelik nimi on Jason
Chapman. Ta tunneb kogu Piiblit peast, kuna tema isa, kes oli
"mingisugune preester", nõudis talt seda, ja peksis teda
(millest on Jasoni/Peteri/Jeesuse seljal piitsa-jäljed). Jason on
puutööline. Jasonil on poeg ... surnud ...
Jasoni enda ettevaatamatuse tõttu, tema enda käe-läbi.
Ja paistab, et nagu arst keeldus endale tunnistamast, mis tegelikult
juhtus, leidis ka Jason alateadliku võimaluse, vältimaks
tegelemist oma probleemidega -- eelistades, mida mõtleb/tunneb
Jumal (kes on ohverdanud oma Poja oma laste heaks, kelle jaoks
kõik inimesed on tema armsad lapsed), sellele mida
mõtleb/tunneb Jason (inimene, kes on põhjustanud oma
ainsa lapse surma). Eelistades pühenduda kõigi teiste
inimeste probleemidele, et mitte tegeleda enda omaga. Ja suund, kuhu
võimetus enesega leppida viib, on loogiliselt enesetapp ...
suurejooneline, võimas katuse-stseen - filmi haripunk.
Ja lõpuks tuleb Ameerikalik "happy end" - õnnelik
lõpp.
Juhuslikke mõtteid/muljeid:
Mis oli Jumala rolliks? Viia kokku kaks hädalist,
kes saaksid üksteist aidata. Üks otsis väga Jumalat, aga
keeldus temasse uskumast, teine uskus ja lasi end juhtida, kuid ei
suutnud leppida oma eluga ja oli teel enesetapu poole.
Jumal on kõiges koguaeg, kuid kus/kelles keegi Jumalat
näeb, sõltub nägijast mitte näitajast. Peter
oli Jeesus arstile - sellepärast, et arst nägi temas
Jeesust, mitte sellepärast, et Peter ütles/uskus enese
Jeesuse olevat.
Peter pidi kõigepealt terveks ravima arsti, et see Jasonit
aidata saaks.
John kaotas lähedase ja oli kogu maailma peale solvunud
selle ülekohtu pärast. Jason kaotas lähedase, keda ta
armastas, ja tahtis sellepeale armastada kogu maailma - vapustav!
Mulle meeldis, kuidas Peter samm-sammult välja selgitas,
mis oli Johni probleem - nähes algul, et arst tahab enda ees
Jumalat näha, kuid mitte usaldada; arvates algul, et John
süüdistab Jumalat enese tähelepanuta jätmises;
avastades hiljem, et John on samuti lähedase kaotanud.
Loomulikult oli kogu katuse-stseen vapustav! ...Kuid mu lemmik-stseen
tuli veidi hiljem.
Jasoni "vanem vend" - mulle meeldis väga, et Jasonil oli
sõber, kes võttis teda täpselt nii nagu ta oli,
mõistmata teda hukka millegi eest. Mu lemmik-stseen oli Jacki ja
Jasoni kohtumine haiglas - "kadunud poja taas-leidmine".
Mõned laused, tsitaadid filmist
(kommentaaridega):
(Vabandust, et tsitaadid inglise keeles on, aga ma parem
ei hakka neid oma tõlkega rikkuma.)
Peter rahvale:
"I have come to take all of you to my mansion
where I have prepared a room for each of you."
(Häärberi-teema oli huvitav. Oli Peter hull? Oli Peter
Jeesus? Mõlemad tõlgendused olid
häärberi-teemas väga tihedalt, mitmemõtteliselt
põimunud.)
Peter Johnile:
"Are you here today
to find out how many toes I have?" (Inimestele pakutakse
võimalust rääkida Jumalaga ... ja mida nad
küsivad - "Mis päev täna on?", "Kus maal me oleme?",
"Mitu sõrme sul on?")
Peter teistele patsientidele:
"Coincidence, luck - there are no such things.
These are just words to replace what faith knows only as God."
("Õnnelikud juhused ", neid leidub selles filmis rohkest.)
Frank Peterile:
"If you are the king
then so am I. You are the king that I am too. "
(... mis ilmselt oli ka aluseks Peteri jutule - "mina olen Jumal",
"Jumal on kõiges". Ma arvan, et Betty ja Frank olid need, kes
mõistsid Peteri juttu kõige paremini. Ma arvan, et
Peter oleks võinud aidata ka Franki, kuid Peterit oli üks
ja temalt abi otsijaid kaks - John ja Frank. Peteril lihtsalt ei
jätkunud aega Frankile. Peter polnud "malend Jumala käes",
mida Isand oma suva järgi laual liigutab. Peter pidi ise
oma valikud tegema - mida ütelda, mida teha. Mulle meeldib
mõtelda, et Peteril oleks olnud ka võimalus aidata
mõlemat - nii Johni kui Franki - kuid kusagil tegi ta valiku, ja
läks rajale, mis teise võimaluse välistas.)
Peter Johnile:
"I've always been right here. I make myself
known to all people at all the time. It is just that NOW you chosed to
see me. " (Välja arvatud mõned momendid
häärberi-teemas, oli Peteri jutus sellest, et tema on Jumal,
vägagi tugev loogika. Ja kui Jumal on kõiges koguaeg, siis
kus iganes inimene Jumalat näeb, seal Jumal ka on, aga Jumal oli
ja on seal ka siis, kui inimene teda ei näe.)
Peter Johnile:
"I'm not playing chess. I don't move my
children around as if they would be pieces to a game. I've given you a
gift, a freedom to choose your own bath. " (Ja ka Peter
polnud "malend Jumala käes" ...)
Peter Johnile:
"All the time you thought I wasn't there ... I
was! I never left you ... never ... not
even during the bad times."
Peter Johnile:
"THINGS happen!" (See oli Jasoni ja
arsti ühine probleem ... ja kumbki neist ei suutnud sellega
tõeliselt leppida. Arst oli keeldunud, pea kogu oma elu,
usaldamast, et miski võiks õnnestuda; Jason läks
hulluks ja oli teel enesetapu poole ... ja lahendus, mille
aktsepteerimine käis mõlemile neist üle jõu,
oli seesama Peteri vastus arsti
küsimusele, MIKS halvad asjad juhtuvad: "ASJAD juhtuvad!" - pole
mõtet lõputult otsida süüdlasi ja
süüdistada teisi või iseennast - asjad juhtuvad.)
Peter Johnile:
"You've lost someone, haven't you? I'm sorry,
I am so sorry. " (Mulle meeldis, et Peter polnud "malend
Jumala käes", vaid pidi ise tegema otsused kas ja mida teha
või ütelda. Mulle meeldis, et Peter
ei teadnud mitte kohe, milles Johni probleem on, vaid sattus sellele
... hiljem ... õnneliku juhuse läbi. ... Aga
mida Peter oli enne öeldud õnnelike juhuste
kohta...)
Peter Johnile:
"I wish I could perform tricks for you, John,
... but that's no way for faith to be healed."
Peter Johnile:
"To believe in someone or some thing ...
without proof. It is true love. What greater
gift is there?"
Peter Johnile:
"Help yourself!" (Jah, ... Peter
oli patsient, John oli tema arst, aga John Peterit aidata polnud seni
küll veel proovinud. Peter püüdis aidata Johni ja John
püüdis kasutada Peterit/panna Peteri lahendama enda
probleeme. Aga õnneliku juhuse tõttu oli Johni
püüdlustest, lahendada oma probleeme õõnestades
kaitset, mille abil Jason/Peter püüdis hoiduda tegelemast
iseenda/enda probleemidega, kasu ka Jason/Peterile.)
Peter Johnile:
"I've sacrificed my son to you!"
Peter Christinale:
"I got to go to the King's mansion."
(Taas üks killuke häärberi-teemast.)
Peter Johnile:
"I am the God that gave you life,
God, that feels your pain,
God, that protects you when you sleep,
and gives you peace when you die.
I never left you, you left me."
